väga sobivad

Ma mõtlen, et ma vast ise olen olnud liiga kättesaamatu ja olen teda oma olemusega liialt segadusse ajanud. Et pigem ta ei tunne, et ma väga huvitatud oleksin...
Kui ta minust ise huvitatud poleks, siis kas ta suhtleks minuga?kas ta ise kontakteeruks esimesena? ja kui ma vastaksin tema kutse peale, et ma ei saa, siis kas ta jääks vait?

Noh, kui mittu korda vastu nina saad, vaatad juba mujale. Kes tahab pidevalt korvi saada? Lõpuks ju jõuab kohale, et on ka teisi naisi.

No mida ma sisi tegema pean?
Ma olen naine ja ei suuda ju koguaeg mehel olemas olla. tahaksin ju tunda, et mees on aktiivsem pool suhtes. mida sa siis soovitad teha? kuidas ma siis saaksin kindlaks teha, milles asi on, kas tal tõesti pole huvi või siis on asi minu käitumises, et ma pole tal nii olemas?

Alati aitab otsekohene ja avameelne vestlus. Lugedes su kirjutisi soovitas mul näiteks mu oma mees (skorpion siis) teil üldse leivad ühte kappi panna- siis on ta sul alati olemas. Sellisel suhtlemisel-mitte suhtlemisel ilmub kindlasti kellelgi keegi teine.

Ta nõustus ka eelpool kirjutajaga, et pidevalt põhjuseta eemal olemine ja mängimine toob kolmanda isiku teie vahele ning teie suhet ei võeta tõsiselt- olete lihtsalt head sõbrad.

Minu arust sobime meie (mina ja mu skorpionike) küll vägagi hästi. Lihtsalt olen talle veidi ka hingamisruuumi jätnud. Meie puhul oli tema see, kes iga päev helistas ja sms-is. Ta arvestab ka minu soovidega. Taga on ikka fantast hea koos olla.

Mida sa mõtled selle all, et ``ei kontakteeru``? Kas seda, et ta ei helista-smsi kogu aeg? Oled sa ise taga ühendust samuti võtnud?
Ise omast kogemusest tean, et täielikult tõrjuda ja mitte näidata huvi üles, pole just hea tegu. Samuti liigne endapoolne initsiatiiv pole samuti tere tulnud.

No suhte alguses oli kõik hästi, kuid millegipärast ta tõmbus eemale ja hakaks elama täielikult oma elu. Mulle enam ei helistanud ja mu kõnedele ei vastanud, saatsin siis pikema smsi, kus kirjutasin veidi, mida mina tunnen jne ja kui on tunded vaid minul siis pole m6tet seda suhet jätkata, et ta lihtsalt öelgu ja kõik.
Tema ikka ei tahtnud lõpetada, pidi aega leidma jne.Lõpuks mind tüütas ära ja tegin suhtele lõpu ja andsin talle ka sellest teada.
Kusagil kuu olime lahus ja siis ta v6ttis minuga ühendust(ma nii igatsesin teda, et palusin ühel meie ühisel tuttaval temaga rääkida, et küsida, kas ta tahaks muid koos olla ja kui tahab siis v6tku ise minuga uuesti ühendust). See tuttav rääkiski temaga, skorpion v6ttiski siis ühendust ja nii me uuesti kokku saimegi, sest tema tahtis ka.
Siis suhtlesime, kuid ma tundsin, et mina olen aktiivsem pool ja tema alti ei tulnud jne kui ma kutsusin.
Siis ma otsustasin, et mina enam ei helista, ei kirjuta, kui tal ikka tunded on, siis teeb ta seda ise. Ja asjad läksid palju paremaks! Ja olidki üsna pikka aega hästi.
Ta rrkis kui kallis ma talle olen, et ta ei tahaks mind üldse minema lasta jne(ta ei ole selline moosija, pigem räägib suhte kohalt vähe, niiet usun et ta rääkis tõtt).
Nüüd aga pole ta ise pea 2 nädalat helistanud ega kirjutanud. Ok, eelmine nädal ta helistas ja küsis mu nädalavahetuse plaanide kohta, aga olin veidi haige ja ei teadnud veel, mida teen, niiet asi jäi lahtiseks.
Ja peale seda oli nädal vaikus kuni ma ise ta väljakutsusin, algul pidi tulema, kuid õhtul tuli tal tööasi vahele ja ta ei tulnud. Järgmine päev kutsus mind ise, kuid ta helistas nii hilja et ma ei saanud minna, olin nii väsinud ja puhkasin.
Pidime siis eile helistama, nagu ta ütles, kuid ei helistanud tema mulle, ega mina talle.
Ma ei saa sellest aru....?

Lisaksin veel seda, et ma olen rahulik, alati kui ma temaga koos olen, siis olen rahulik, rõõmsameelne, pigem vaikne kui lärmakas, salapärane ja selline et ega ta minust vast väga hästi läbi ei näe...ma ei tea miks aga mul on selline käitumine, mis ajab kõiki segadusse...et raske on minust aru saada.
Ja pealetükkiv ma ei ole, pigem olen eemal kui et end peale surun, pealetükkivus on midagi loomuvastast mulle.

Jätta mees rahule. Ta pole sust eriti huvitatud.